VIVITA Vista start-up kiirendiprogramm noortele — kuidas jõuda 10 nädalaga ideest prototüübini?

Oled sa kunagi kõhelnud, et oled liiga noor oma ettevõttega alustamiseks? Või mõtisklenud, et kuidas ja kust üldse alustada, kui sa ettevõtlusmaailmast midagi ei tea. Ära muretse — ettevõtlik olemiseks pole vaja kindlaid eelteadmisi. Ettevõtlikkus on meele- ja mõttelaad. See on tahe, kirg ja julgus enda või teiste elus midagi muuta. See on oskus näha maailma läbi võimaluste, kuidas seda saaks paremaks teha. Sa võid olla ettevõtlik noor koolis, kodus või ka oma kodukandi külas.

Vot just selliseid noori kasvatab VIVITA Vista start-up kiirendiprogramm, mille me kutsusime ellu 9–14-aastastele noortele ettevõtlus- ja start-up-meelelaadi tutvustamiseks ja nendes ettevõtliku meelelaadi arendamiseks.

Vista saatesarja kangelased

Vista programm sai alguse juba eelmisel aastal, kui me alustasime 10-osalise saatesarja filmimisega, kus kolm noort intervjueerisid Eesti edukaid tehnoloogiaettevõtjaid ja eksperte, eesmärgiga saada nõu ja inspiratsiooni enda äriideede teostamiseks. Saatesari annab väga hea ülevaate start-up elutsüklist ideest teostuseni. Kolm noort, kes osalesid selles protsessis, said palju teadmisi ja oskusi, et olla julge pealehakkamisega ette+võtjad. Soovisime seda kogemust jagada rohkemate noortega ja seetõttu tulime välja 10-nädalase ideest prototüübini kiirendiprogrammiga, kus noortel on võimalik päriselt oma ideed ellu viia.

Pea kolm kuud tagasi valisime VIVITA liikmete hulgast välja 11 katsejänest, kellel oli võimalus saada osa meie pilootprogrammist ning kellest sai ühtlasi Vista programmi 1. lend. Vanuseline jaotus Vista esimeses lennus oli järgnev:
- 10-aastaseid: 1
- 11-aastaseid: 8
- 12-aastaseid: 1
- 14-aastaseid: 1

Iga noor sai enda kõrvale ühe mentori VIVITAst, kes toetas noort kogu protsessi vältel — iseseisvate ülesannete täitmisel, ekspertkohtumiste planeerimisel, prototüüpimisel jpm. Lisaks oli meil eraldi abiks täiendavat tööjõudu väljapoolt VIVITA-t, kes aitasid kaasa prototüüpide valmimisele. Samuti abistasid korraldusega jooksvalt VIVITA vabatahtlikud.

Kogu programmi vältel kohtusid noored ekspertidega start-up kogukonnast, kellest mitmed käisid oma kogemusi ja teadmisi jagamas Vista kokkusaamistel. 10 nädala jooksul sai iga noor oma idee valdkonnas toimetavatelt ekspertidelt nõu, mis aitas noortel avada uusi tahke oma idee kohta.

Programmist nädalate lõikes

Igal nädalal keskenduti konkreetsele teemale ning paralleelselt prototüüpide ehitamisele. Kokku panustasid noored iganädalaselt programmi tegevustesse umbes 8 tundi ja lõpu poole natuke rohkem, kui oli vaja oma liftikõne harjutada ning prototüüp lõplikult valmis teha. Kõik programmis toimunud tegevused jagasime disainmõtlemise mudelit arvesse võttes kolme erinevasse kategooriasse — avasta ja tunneta, keskendu ja kujutle, mängi ja jaga.

1. nädal

Tulenevalt COVID piirangutest alustasime programmiga virtuaalselt Zoomi vahendusel. Esimese kohtumise eesmärk oli noortel oma idee selgem sõnastamine. Kasutasime disainisprindi meetodit Crazy 8, mille käigus lapsed 8 minuti jooksul pidid välja mõtlema vähemalt 8 erinevat uudset kasutusala oma tootele / teenusele. Crazy 8 on hea meetod selleks, et kiirelt saada osalejad “kastist välja mõtlema” ja algset ideed edasi arendama.

Vista programmi avalöök virtuaalses keskkonnas

2. nädal
2. nädalal jätkasime Zoomi kõnede lainel. Kuna see nädal oli ühtlasi ka koolivaheaja nädal, saime kokku kolmel järjestikusel päeval. Isutekitajana kutsusime Kristel Kruustüki ettevõttest Testlio oma ettevõtjaks kasvamise teekonnast rääkima. Seejärel panid noored koos oma mentoritega paika konkreetse tegevusplaani järgmisteks nädalateks.

Meeskondade ehitamise teemal kutsusime rääkima tiimide tugevustest ja nõrkustest teemad Elise ja Ragnar Sassi — õe ja venna — kes on koos mitmeid ettevõtteid üles ehitanud, ning kes jagasid lastega tiimitöö eri tahkusid nii tööalaste kui isiklike kogemuste kaudu. Tihti ju just õe-vennaga oma esimene (või kahekümne esimene) ettevõte luuaksegi.

Seejärel panime lapsed proovile ühel metsikul “mentor madnessil”, kus tunni aja jooksul pidi iga laps 1:1 kiirkohtingul presenteerima oma ideed kuuele ettevõtjale ja eksperdile.

Kolmandal päeval keskendusime sellele, miks on vaja teada, kes on su kasutaja / klient, ja miks on kasutajate arvamust oluline kuulata. Klientide tundmisest ja kuulamisest rääkis läbi äpiarenduse ja telekommunikatsioonivaldkonnna näidete Elisa UP Start-up tiim — Anna Marin Mõttus, Astrid Maldre ja Madis Lempu.

Kuna 10 nädalat on väga lühike aeg selleks, et üksnes kohtumistel ideest prototüübini jõuda, siis iga sessiooni järel andsime noortele ka mõned iseseisvad kodused ülesanded. Koolivaheaja nädala kodusteks ülesanneteks jäid oma valdkonna guugeldamine (desktop research), et paremini aru saada, milliseid konkureerivaid lahendusi leidub, ning intervjuude läbi viimine vähemalt 5 potentsiaalse kasutajaga.

3. nädal
Kolmandal nädalal võtsime ette andmed, isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) ning kuulsime, miks on andmed olulised ja kuidas neid töödelda. Neid teemasid käisid avamas Elisa spetsialist Madis Lempu ning andmekaeve spetsialist Kristo Iila ettevõttest Intertrust.

Koos VIVITA mentoriga alustati ka mõttekaardi tegemisega, mille eesmärgiks oli kokku võtta kogu senine iseseisev töö (intervjuud, konkurentide analüüs, valdkonna guugeldamine ja kiirkohtingutel saadud tagasiside)

4. nädal
Neljandal nädalal said lapsed rahulikult lõpetada oma iseseivaid töid ning koos VIVITA mentoriga koostada mõttekaarti ja üle vaadata tegevusplaani, mis oli vaja veel eesmärgi täitmiseks teha.

5. nädal
Viiendal nädalal pöörasime oma pilgud prototüüpimise suunas. See oli ka esimene kord, kui saime füüsiliselt oma Telliskivi loomelinnakus paiknevas stuudios kokku ja saime praktilisi tegevusi läbi viia. Inspiratsiooniesinejaks oli sel korral VIVITA Uus-Meremaa tiimi eestvedaja Kadri Uljas, kes rääkis enda kogemusest ettevõtjana ning tootearendusest ja prototüüpimisest. 2013. aastal osales Kadri oma nutika joogipudeli Jomi ideega Ajujahi konkursil, kus ta saavutas 2. koha.
Seejärel jagunesid noored kahte gruppi. Esimene neist tutvus füüsilise toote prototüüpimise põhimõtetega ja proovis VIVITA prototüüpimismeistri Tarvo Metspalu juhendamisel lühikese aja jooksul ehitada IKEA tootevalikusse sobilikke nutikaid valgusteid. Teine grupp veetis hommikupooliku õppides digitoote prototüüpimist Halina Mugame (Pipedrive) käe all. Halina on varasemalt olnud VIVITA Eesti tegevuste käivitamistiimis, niiet taaskohtumine Halinaga tõi rõõmu kõigile.

Füüsilise ja digitaalse toote ABC töötoad

6. nädal
Kuuendal nädalal oli aeg võtta teemaks visuaalne identiteet ja bränd — miks on oluline, kuidas su toode / teenus välja näeb, eristub ning see, kuidas sellest räägid. Brändinguga seotud teemasid tutvustas lastele Heiki Urbala agentuurist Taevas Ogilvy. Et oma mõtted ja sõnumid kohe töösse panna, katsetasid noored oma toodetele digitaalse plakati / veebilehe loomist Voog platvormil, kus töötoa eestvedajaks oli Annes Aus.

Bränd ja veebilehe loomine.

7. nädal
Seitsmendal nädala jagasime grupi kolme liikmelisteks tiimideks ja andsime neile väljakutse müüa midagi isetehtut Telliskivi Loomelinnaku kirbuturul. Iga tiim pidi välja mõtlema, mis see midagi on ja paika panema strateegia, kes mille eest vastutab, mis on eelarve (kulu) ja mis hinnaga nad oma asju müüvad (tulu). Müügitulu sai iga tiim sõbralikult omavahel ära jagada peale seda, kui kõik kulud olid klatitud. Kogu selle väljakutse võiks kokku võtta nii, et alguses ei saanud vedama ja pärast ei saanud pidama. Mingi hetk, kui turg hakkas läbi saama, said noored aru, et kui nad ise midagi ette ei võta, siis nad midagi ka ei müü. Nii hakkasid noored üle turuplatsi hüüdma loosungeid ja kutsuma külastajaid oma laudade juurde ning müük läks aktiivselt käima. Nii viineripirukad, muffinid, brownied kui limonaad leidsid endale tänuliku tarbija. Päeva lõpuks jäid kõik tiimid kasumisse — kes rohkem, kes vähem.

Müügi ja turunduse väljakutse Telliskivi kirbuturul.

8. nädal
Kuna programmi lõpp juba terendas, siis seadsime sellel nädalal eesmärgiks prototüüpide lõppviimistluse, kuid nii nagu tihti ikka — ootused ja realsus ei läinud kokku. Enamikel noortel oli veel palju teha, aga aeg pitsitas ja paralleelselt alustasime ka programmi viimaseks suureks etteasteks — liftikõneks Latitude59 konverentsil — ettevalmistustega. Selleks kutsusime appi Kaidi Ruusalepa ettevõttest Funderbeam, mis pakub kasvuettevõtetele börsilaadset keskkonda. Kaidi tutvustas noortele, milline on hea liftikõne ja jagas väga palju häid praktilisi nippe, kuidas oma liftikõne üles ehitada.

Liftikõnede töötuba Kaidi Ruusalepaga.

9. nädal
Eelviimasel nädalal enne lõppu käis agar prototüüpide viimistlemine ja oma pitchide harjutamine VIVISTOPi laval. Pinge vaikselt kasvas, aga ka valgus juba paistis tunneli lõpust.

10. nädal
Viimaks ometi saabus kätte programmi kõige põnevam osa. Lastel oli võimalik näidata valminud prototüüpe Latitude59 konverentsi laval. Iga noor sai oma liftikõne esitamiseks ja prototüübi tutvustamiseks 3 minutit. Kui see sai tehtud, andsime uhkusega üle lastele diplomid ja Vista 1. lend oligi lõpetanud.

Vista pilootprogrammi finaal Latitude 59 tehnoloogiakonverentsi laval.
VIVITA Vista 1.lennu lõpetajad.

Programmis osalenud noored ja nende ideed

Programm sai küll juunis Latitude59 konverentsil läbi, kuid noored jätkavad oma toodete/teenuste edasi arendust, ning oleme kindlad, et nii mõnestki Vista raames prototüübiks saanud tootest saab juba lähitulevikus kuulda.

Vista 1. lennu lõpetajad:

Marta (11 a) ehitab müügiplatvormi noortele ja õpilasfirmadele, kes soovivad oma tooteid / teenuseid müüa, neile hoogu anda ja nende kohtakasutajate tagasisidet saada. Ehkki õpilasfirmasid on palju, on seni puudunud keskne keskkond, kus oleks võimalik tutvuda kõikvõimalike erinevate õpilasettevõtjate toodetega. Programmi jooksul valmis platvormi klikitav prototüüp.

Marta Johanna ja HiYouth platvorm

Oliver (11 a) loob videomängu, mille peategelaseks tema kass Karamel ja kus kaastegelasteks on tema sõprade lemmikloomad, nii kassid kui ka koerad, kes päästavad maailma tulnukate sissetungi eest. Mängu eesmärk on tuua tähelepanu varjupaigaloomadele ning seeläbi innustada noori leidma enda lemmikloom varjupaigast. Programmi jooksul valmis mängu kontseptsioon ja sai valmis arendatud mängu 1. tase.

Oliver ja videomäng Karamel

Sass (10 a) arendab noortele suunatud FinTech mängu, mis õpetab noori investeerima ja kus saab luua oma virtuaalseid ettevõtteid ning kaubelda nende aktsiatega/osadega.

Sass ja KidsInvest

Lana (11 a) arendab lastele suunatud joonistamisõpetus-äppi, kus joonistajad saavad jagada oma videojuhiseid ja nippe erinevate joonistamistehnikate omandamiseks.

Lana ja joonistusäpp VividColor

Morten (12 a) loob 3D/VR videokonverentsi keskkond koolidele, et igavad Zoom tunnid asendada 3D klassiruumidega.

Morten ja tema VR klassiruum Me.3D

Joonas (10 a) ehitab hariduslikke puidust pliiatsitopse väiksematele lastele, et näiteks tähestik paremini meeles püsiks. Programmi jooksul valmisid eri mõõdus pliiatsitopsi prototüübid.

Joonas ja tema taibutopsid

Johanna (11 a) ehitab koolidele sõbrapinke ja loob sinna juurde kontseptsiooni, mis aitaks lastel lihtsamini uusi sõpru leida. Programmi jooksul valmis sõbrapingi prototüüp ja Johanna leppis kokku oma kooliga, et sinna paigaldatakse esimene sõbrapink.

Johanna ja tema sõbrapink

Karolin (11 a) loob erinevaid teaduskomplekte lastele, mis aitavad teadust paremini mõista. Komplektide juures on eraldi osana oluline ka spetsiaalselt välja töötatud pakendil, mida saab taaskasutada ja ehitada erinevaid põnevaid struktuure. Tema esimene teaduskomplekt on kodune lima valmistamise komplekt, millele järgnevad kõlari ja toataime valgusti komplektid.

Karolini Mastermind teaduskomplektid

Mariann (14 a) loob töövihikut noortele ärevusega toimetulekuks.

Mariann ja Änx töövihik

Jaan (11 a) ehitab masinat, mis annab matemaatika ülesannete õigesti arvutamisel kommi. Programmi jooksul valmis masina esimene prototüüp.

Jaan ja CandiLearn matamasin

Eliisabet (11 a) meisterdab ärevust ja pinget maandavaid käevõrusid. Kui miski tekitab sinus ärevust, saad mudida käevõru, ja see aitab leevendada ärevustunnet. Võrusid saab valmistada erinevatest materjalidest sõltuvalt kandjale meelepärastest tunnetest (kas tahad mudida pehmeid, kõvasid, külmasid, sooje materjale). Programmi jooksul valmis hulk erinevaid äravõrusid.

Eliisabet ja Äravõru

Mis läks hästi ja mis mitte nii hästi?

  • Metsik arenguhüpe noortes. Kümne nädala jooksul noored avanesid, õppisid ja ületasid ennast tuhandeid kordi. See kogemus jääb neid veel pikalt kandma.
  • Lapsevanemate tugi. Kohe algusest peale kaasasime lapsevanemad protsessi, sest teadsime, kui oluline on lastele kodune tugi. Kuna Vista programm toimus paralleelselt kooliga ja laste muude hobidega, siis nõudis kõigega kursis oleks täiendavat tähelepanu ja väga head ajaplaneerimisoskust. Programmi vältel saatsime iganädalaselt kokkuvõtteid hetkeseisust, kus lapsevanem oli alati CC-real. Ühtlasi uurisime lapsevanematelt jooksvalt tagasisidet programmile.
  • Praktilised töötoad. Selles vanuses noortele meeldib lobisemise asemel rohkem käed külge panna ja kohe n-ö asja kallale asuda. Seetõttu hoidsime rangelt kinni ettekannete pikkusest — maksimaalselt 20 minutiliste sutsakatena — ning peamine rõhk oli uute oskuste ja teadmiste omandamisel läbi praktilise tegevuse.
  • Uju või upu. Kohe programmi alguses tegime niiöelda “uju või upu” eksperimendi, kus lasime noortel tunni aja jooksul järjest pitchida oma ideed kuus korda kuuele erinevale ettevõtjale / eksperdile. See väike raputus oli positiivses mõttes vajalik, et noored saaksid võimaluse täiskasvanutele oma ägedaid ideid tutvustada ja täiskasvanutelt tagasisidet saada.
  • Uju või upu vol 2. Oma prototüüpide esitlemine suurel konverentsilaval. See oli viimane eneseületus kõikidele noortele, kuid kindlasti ka üks meeldejäävamaid osasid kogu programmist. See hulk inimesi, kes kogunes noortele kaasa elama ja nende prototüüpidega tutvuma, oli muljetavaldav. Rahva seast oli kuulda imetlevaid hõikeid ja nende silmad olid täis imestust, et kas tõesti on on loodud prototüüpide taga 10–14-aasta vanused lapsed.
  • Mentorite tugi. See oli väga vajalik, et igal noorel oli oma usaldusisik, kes aitaks asjadel järje peal hoida ja samuti ka märgata, kui kuskil oli vaja täiendavat abijõudu kaasata.
  • Head valdkonnaeksperdid. Kaasasime programmi palju erinevaid ettevõtjaid ja valdkonnaeksperte ning tegime eeltööd, et eksperdid oma teemat tutvustaksid 11-aastasele sobival keerukusastmel.
  • Rohkem mängulisust. Kirbuturu väljakutse tõi kogu Vista noorte grupi kokku kui üks tiim ja üleüldiselt tekitas palju emotsioone ja andis noortele uut energiat. Sellest kogemusest johtudes plaanime järgnevate lendude töösse veelgi rohkem mängulisi tegevusi ja omavahelist koostööd.
  • Suurem rõhk prototüüpide ehitamisele. Ehitamine meeldib lastele ja sellele võiks tulevikus rohkemgi rõhku panna, kui sel korral programmi jooksul jõudsime. Edaspidi plaanime kohe alguses lisaks üldisele teekaardile paika panna iga noorega individuaalselt prototüübi ehitamise sammud.
  • Laste motivatsiooni hoidmine virtuaalkeskkonas. Seekordne Vista lend alustas programmiga kaugõppevormis ning seetõttu oli alguses mängulisel viisil motivatsiooni hoidmine veidi keerukas. Niipea, kui saime juba omavahel päriselt kokku, läksid asjad ladusamalt. Füüsilised kokkusaamised ja ühistegevused aitavad motivatsioonil püsida.
  • Iseseisvad tööd. Esimestel nädalatel andsime lastele Vista programmis ka kodutöid. Saime aru, et kooli ja kõigi muude huvitegevuste kõrval on see päris suur täiendav koormus. Tulevikus plaanime, et kogu Vista programmi läbimisega seonduv saaks tehtud ühistel kohtumistel, töötubades, mentoritega 1:1 kohtumistel ja prototüüpimistel.
  • Zoom kohtumised. Üpriski keeruline oli hoida laste tähelepanu Zoom kõnede ajal. On selge, et sel kevadel peale pikka kaugõppeperioodi oli lastel päris suur zoom-kõnede tüdimus. Võimalusel proovime tulevikus Zoom kõnede osakaalu vähendada või neid täielikult vältida.

Kuidas edasi?

Sügisel 2021 plaanime programmi vastu võtta konkursi korras järgmise grupi osalejaid. Programmi kandideerimisel peab noorel olemas olema idee sellest, mida tahab hakata prototüübiks arendama ning motivatsioon need kümme nädalat pingutada. Sul on terve suvi aega mõelda, mis see teema või idee võiks olla, mida soovid lahedada. Kas sooviksid lahendada mingit suuremat globaalset probleemi või luua midagi, mis teeb sinu või sinu lähedaste elu mingil määral lihtsamaks või paremaks? Vaata kindlasti ka Vista saatesarja, see aitab sul oma ideed selgemaks mõelda.

TÄNAME!

Täname südamest kõiki, kes lastele oma aega panustasid ja meiega selle teekonna läbisid!

Programmi raames lastega kohtunud ettevõtjad ja eksperdid:
Agnes Miidla, Heateo Sihtasutus
Anna Marin Mõttus, Elisa UP
Annes Aus, Voog
Anu Sternfeld
Astrid Maldre, Elisa UP
Ave Habakuk, Riigikantselei Avaliku Sektori Innovatsioonitiim
Elise Sass, Lift99
Halina Mugame, Pipedrive
Heiki Urbala, Taevas Ogilvy
Kaarel Reinvars, Modash
Kaidi Ruusalepp, Funderbeam
Kadri Uljas, VIVITA New Zealand
Kersti Ojala, Heateo Sihtasutus
Kerttu Lumi, Velvet
Kristel Kruustük, Testlio
Kristo Iila, Intertrust
Madis Lempu, Elisa UP
Marek Kiisa, NordicNinja
Märt Lume, Futuclass
Peeter Koppel, SEB
Piret Kartus, ehtekunstnik
Ragnar Sass, Lift99 / Salto
Rainer Sternfeld, NordicNinja
Sander Tammer, Solaride
Sergei Bogatenkov, Admirals
Triin Noorkõiv, Clanbeat
Triin Ott, Admirals

VIVITA prototüüpimismeistrid:
Tarvo Metspalu
Veijo Sikk

VIVITA vabatahtlikud:
Davide Ticchi
Elis Vilde
Herkko Sõber
Kristen-Alex Kolk
Piret Tabor
Yvonne Bikejev

Ja muidugi ka meie VIVITA tiim ☺
Vera, Eva, Kertu, Heikko, Sigrid, Steveli, Mari-Liis L. ja Mari-Liis P.

Tekst: Mari-Liis Peets, VIVITA Vista programmijuht.
Pildid: Sigrid Kägi ja Steveli Säde, VIVITA

Kids and Youth Creativity Accelerator