VIVITA pisikesed leiutajad
“Märtsist käivitame VIVITA Junior programmi, kuhu ootame peresid, kus sirguvad 5–8-aastased lapsed”, kirjutasime täpselt aasta tagasi oma kanalites.
Juuniorid teavad, et traditsiooniks on kohtuda iga kuu esimesel laupäeval. Oleme igal võimalusel traditsioonist kinni pidanud ning kohtunud nii stuudios kui ka virtuaalselt.
VIVITA Junior programmi eesmärgiks on VIVITA tegemiste ja filosoofiaga kurssi viia ka meie liikmete nooremad õed-vennad, et neil 9-aastaseks saades meie leiutamislabori liikmeks astudes oleks juba tuttav koht ja tuttavad inimesed ees ootamas. Programmi veab VIVISTOP Telliskivi produtsent Mari-Liis Peets, kes tähistab lisaks Junior programmi aastale ka VIVITA meeskonnas oldud aastat. Kui on üks valdkond, mis Mari-Liisile tohutult meeldib, siis haridusvaldkond, minnes täpsemaks, siis MATIK-õpe, kuid kõige südamelähedasemaks on robootika teemad. Õnneks ei hoia ta seda kirge endale, vaid on võtnud sihiks näidata ka koolieelikutele teadus- ja tehnoloogiamaailma.
VIVITA Junior programmi teekond
Iga töötuba algab kaasahaarava teema tutvustusega, kus Mari-Liis vastab küsimustele “miks” ja “kuidas”. Mari-Liis imetleb seda, kuidas lapsed vaatavad suurte silmadega ja usuvad, mida neile räägitakse ning imevad kogu infot sisse nagu švammid. “Mulle meeldib nende rikkumata loomuomane uudishimu”, ütles Mari-Liis. Peale kuulamist ja vaatamist asuvad lapsed teadmisi kinnistama käelise tegevusega. Just nii arenevad kõige paremini ka lapse tunnetuslikud ja loomingulised võimed. 5–8-aastased on suurepärases eas, et läbi heade õpikogemuste sillutada teed praktiliste pärismaailma teadmisteni.
VIVITA Junior programmi avas „Kuidas vihm taevasse sai?“ teemaline töötuba. Töötoa jooksul leiti vastus töötoa pealkirjas sõnastatud küsimusele ning arutati, kuidas tekivad pilved ja missugune näeb välja veeringe looduses. Esimeses Junior töötoas viis käed-külge tegevuse läbi VIVITA liige 11-aastane Karolin. Peale esimest vahvat kohtumist pidime COVID-19 viirusega seotud piirangutest tulenevalt paarikuulisele pausile jääma. Taaskohtumine juunioritega toimus juunis.
Uurisime VIVITA juhendajalt ja Junior programmi läbiviijalt Mari-Liisilt, mille alusel ta valib juunioritele teemasid.
Üldiselt lähtun MATIK-oskustest ja proovin iga kord valida uue valdkonna või teema, et oleks nii endal kui ka lastel vaheldust. Teema peab ka ennast huvitama, muidu on raske seda lastele edasi anda. Samuti proovin alati tekitada ahhaa-elamust, tehes katseid, mis on ka visuaalselt paeluvad. Loodetavasti läbi uudishimu katseprillide tekitame Junior töötubades osalevates lastes laiemat huvi maailma asjade vastu.
Suve vältel kohtusime juunioritega igal kuul. Töötoas “Operatsioon astronaut Muna päästmine” ehitasime toore muna ümber kaitsva kosmosekapsli ning katsetasime kapsli vastupidavust seda VIVITA 2. korruse rõdult alla lennutades. Selle lõbusa lennuetenduse eel aga uurisime ühiselt, millised füüsikaseadused on olulised kosmosekapsli ehitamisel, et astronaudid turvaliselt maale tagasi tuua.
Matemaatika, tehnika, teadus, inseneeria, kunst — kõik viis põnevat MATIK-valdkonda. Kui katseid ette valmistad, kas teed neid ka lihtsamaks või paned pisikesed proovile?
Nii- ja naapidi. Mõõdukas pingutus on alati hea ja eks ma proovin leida seda tasakaalu seal keskteel. Üks asi, millega ma alati palju vaeva näen, on teooria lihtsustamine. Keeruliste mõistete ja teadussõnavara kasutamise osas olen ettevaatlik. Esiteks, ei jää need 5-aastastele lastele nagunii meelde ja teiseks olen ma võtnud lähenemise, et oluline on rääkida teemast maalähedaselt, selgitada võimalikult lihtsalt, kuidas ja miks asjad töötavad nii, nagu nad töötavad. Tuleb ka arvestada sellega, et selles vanuses lapsed ei suuda üle 20-minuti teemas fookust hoida (loe: loengut kuulata), mistõttu me enamasti proovime rohkem rõhku panna katsetele ja eksperimenteerimisele.
Suve viimane juuniorite töötuba toimus päikesepaistelisel augustihommmikul. Saime väikeste leiutajatega kokku Telliskivi Loomelinnaku hoovis, et välja võluda kõige suuremad ja sädelevamad seebimullid. Üheskoos segasime kokku ideaalse hiigelmullivedeliku, seejuures õppides, kuidas mullid tekivad ja mis on teadus selle taga.
Kui septembris algas VIVISTOP Telliskivis uus hooaeg, läksime ka Junior töötubadega täiskäigul edasi. Septembrikuus võtsime ette matemaatika ja robotid. Õppisime tundma geomeetrilisi kujundeid, joonistades neid robotpallidega ühele suurele lõuendile.
Novembris kutsusime külla zooloog Aleksei Turovski, kes rääkis lastele erinevatest linnuliikidest ja nende talvitumiskommetest. Nipid-trikid selged, võtsime välja puurid, naelad ja haamrid, et asuda ehitama Eestis talvituvatele lindudele söögimaju. Lisaks said kõik töötoas osalevad lapsed katsetada kätt ka Eesti Ornitoloogiaühingu ja Haridus- ja Noorteameti poolt ellu kutsutud digijoonistusvõistlusel, kus eesmärgiks oli joonistada 2020. aasta aasta lindu — tuttpütti. Meie jaoks eriti toredaks tegi kogu selle töötoa fakt, et võistluse oma vanusekategooria võidutööks osutus VIVITA Junior töötoas osalenud Albert Linna töö.
Detsembris, jaanuaris ja veebruaris korraldasime Junior töötubasid virtuaalselt. Enne töötoa toimumist said osalejad meie juurest töötoaks vajalikud materjalid, ning viisid eksperimendid läbi oma koduseinte vahel. Hea meel oli näha, et pisikesed leiutajad on ühtviisi erksad ka ekraanide taga, ehkki video teel on nende tähelepanu ja kontakti püüda oluliselt keerukam. Virtuaalsetes töötubades õppisime, kuidas tekib tornaado ja tekitasime ise ka plastpudelisse ühe korraliku õhupöörise, eraldasime põserakkudest DNA molekule ning ehitasime sidrunitest patarei.
Peale aastast töötubade planeerimist ja katsete läbi viimist, tahtsime teada, kas Mari-Liis on üllatunud ka laste võimekuses?
Ma arvan, et ma üllatun iga kord. Seni on kõikidel lastel katsed õnnestunud, kuigi mul sageli enne töötuba on väike hirm, et äkki siiski on see tegevus liiga keeruline. See aga näitab, et võib-olla ma ise täiskasvanuna kipun alahindama mudilaste võimeid. Sageli me lihtsalt ei anna seda võimalust vabalt mängida ja katsetada. Junior töötoas on lastel selleks võimalus. See vist ongi mind kõige rohkem üllatanud, et tegelikult laste võimetel ei ole piire ja mida väiksemad nad on, seda vähem piire neil on. Vanematena me hakkame neid piire endale ise seadma ja siis sageli tundubki kõik ilmvõimatu. Kokkuvõtvalt öelduna, lihtsalt tuleb uskuda laste võimetesse ja siis nad usuvad ka endasse ning kõik õnnestub iseenesest. Tuleb ainult loota, et see jääks püsima ka vanemas eas. :)
Hoia meie tegemistel silma peal, sest Junior töötubade kohad lähevad nagu soojad saiad. Kohtumiseni Junior töötubades!
Junior töötubade läbiviija: Mari-Liis Peets
Tekst: Steveli Säde
Pildid: VIVITA Estonia
