Plastikust avatarid
Plastikust pudel, jogurtitops, piimapaki kork, puuviljavõrk — kõiki neid esemeid näeme igapäevaselt majapidamises. Miks aga neid ei väärtustata? Oleme harjunud selliseid esemeid vaatama prügina ja need automaatselt prügikasti viskama. Heal juhul sorteerime need eraldi, et neid saaks taaskasutada, halvemal juhul satuvad need kohe prügimäele. Kõige hullem stsenaarium on aga see, et need plastikust väikeesemed jõuavad tuule abil ka ookeanidesse ja nii ka lindude ja kalade kõhtu. Karma ei anna aga järele — ringiga jõuab see tagasi meie taldrikutele ja väikseid plastiku mikroosakesi sööd sisse ka SINA!
Kõlab kõhedalt? Aga see on meie reaalsus…
Kuidas aga saaksime vähendada sellist musta stsenaariumit? Inspireerituna fotograaf Mandy Barkeri kunstiteostest ja loomingulisest protsessist, soovis rahvusvaheline VIVITA kogukond ka probleemi teadvustamisele kaasa aidata. Eelmisel aastal jõudsime enne pandeemia puhangut korraldada ühise ranna koristuse, kuid kunstiteoste tegemiseni kahjuks ei jõudnud. Sel aastal võtsime aga eesmärgiks projekt lõpuni viia ja lähtudes kunstniku protsessist korraldasime töötubade sarja, mis koosnes kolmest osast: prügi korjamine, kollaaži loomine ja loomingu üles pildistamine.
Majapidamisprügi väärtustamine
Kõige olulisem osa kogu protsessist on empaatia tekitamine. Sellepärast andsimegi lastele väljakutse ise kodus tekkiva plastikprügi kokku korjata. Nädala jooksul kogunes hulgaliselt põnevat kraami, enamus seotud siiski pakenditega. Laste enda sõnul ei olnud prügi korjamine üldse raske, kuigi natuke oli probleeme ülesande järjepidevusega, vahel ikka ununes plastikprügi eraldi koguda. Mõnes peres oli aga prügi sorteerimine täiesti tavaline igapäevanähtus, nii et see väljakutse ei olnud nende jaoks üldse raske.
Plastikust mask kui meie alter ego
Suurimat elevust põhjustas aga kogu protsessis kogutud plastikprügiga “mängimine”. Selleks valmistasime eelnevalt mõned näidised valmis, et näidata, kuidas plastikmaterjali modifitseerida saab. Erilist tähelepanu said just kuumusega tehtavad katsed — kasutasime nii triikrauda kui ka küünlaleeki. Eksperimentide hulka kuulusid ka muidugi punumine, kudumine ja sõlmede tegemine. Kõike ikka selleks, et vältida liigse liimi kasutamist! Plastiku lõputu kombineerimine kunsti otstarvel innustas ja inspireeris lapsi mitme tunni vältel.
Tehtud materjalikatsetused kulmineerusid aga maski valmistamisel. Maskist sai meie projektis sümbol, mis tähistab meie salapärast alter ego. Antud juhul on see kaetud plastikprügi kasutamisest alles jäänud süümepiinadega, mis on küll imeilusate struktuuridega ilmestatud, kuid tähistavad siiski meie kõigi harjumustega seotud pahesid.
Foto kui sõnumite kogum
Plastikprügi negatiivse mõju kommunikeerimiseks tegime koostööd tuntud Eesti fotograafi Iris Kivisaluga. Tema visuaalse pilgu ja kaamera läbi valmisid lastest koos maskidega portreed. Sõnumi kandjateks sobivadki kõige paremini lapsed ise, sest nemad on tegelikult Greta Thunbergi ajastul saamas keskkonnahoiu ekspertideks. Milline on aga lõpptulemus? Päris portreede nägemiseks tuleb oodata näituse avamiseni…
Teadlikkuse tõstmine
Antud rahvusvahelist projekti soovime kommunikeerida kogu avalikkusele — selleks otstarbeks korraldame ka fotonäituse. Väljapanekul näitavad enda teoseid lisaks Eesti lastele ka VIVITA lapsed Uus-Meremaalt, Jaapanist, Singapurist, Filipiinidelt, Hawailt ja Leedust. Milliseid teoseid aga näitame? Tulemuse nägemiseks tuleb hoida silmad ja kõrvad lahti, sügishooajal võib näitust kohata Tallinna linnaruumis.
Seniks aga soovime kõigile innukat prügi sorteerimist!
Töötuba: Vera Naydenova ja Eva Liisa Kubinyi
Tekst: Eva Liisa Kubinyi
Pildid: Sigrid Kägi
