Helilained
Helilainete töötoa idee sai “Tee ise” sarjas alguse sellest, et kogudes ideid suvise linnalaagri joaks, olid mõtted jäänud muusika temaatikasse kinni. (Jah, me loodame, et ka sel suvel saame korraldada erinevaid ja väga erilisi linnalaagreid, seniks aga vaata eelmise suve videosid). Igal juhul leidsime sellise toreda muusikariista, mille valmistamiseks oli meil materjal olemas ja mis oma olemuselt sobis hästi lastele koju kaasa andmiseks. Niisiis, teeme ise pilli ja proovime selle häälde panna.
Mis pill see on?
Mis pill, mis pill, see on keelpill! Kuigi, kui keegi ütleb keelpill, siis tuleb kohe pähe kitarr ja viiul ja muud sarnased nähtavate keeltega pillid, aga tegelikult võivad “keeled” olla erinevad. Keelpilli ilmestab see, et heli tekitab pingul keel, mille erineval viisil liigutamine paneb selle helisema. Ka klaver on tegelikult keelpill, mida sa mängid klahvide abil. Meie pilli keeled on puust pulgad, mis on kõvasti kinnitatud klotsi külge ja nende sõrmitsemine paneb nad helisema.
Töötoa käik
Kuna tegemist oli taas online töötoaga, siis panime osalejatele valmis komplektid, millele Vivistopi järele tulla. Siinkohal tuleb tänada Lamuu-d, kelle panusel on meil alati vajalikke jäätisepulki ja ka topse, mida kasutada pilli heli võimendamiseks.
Enne kui meisterdamiseks läks rääkisime ka heli tekkimisest ja heli kuulmisest. Heli tekitab võnkumine (näiteks kitarri tekitavad seda keeled), mis levib läbi õhu. Heli levib ka vees, aga mitte näiteks vaakumis või kosmoses, kus pole midagi, mis lainetust edasi kannaks. Erinevat heli tekitavad niisiis erinevad võnkesagedusega keeled. Suuremad sagedused tekitavad kõrgemat heli ja vastupidi. Sagedus sõltub keele materjalist, paksusest ja sellest, kui pingul keel on ja nii tekib erinev võnkesageduses ja erinev heli. Heaks illustratsiooniks on näiteks see video:
Meie keelpilli puhul on määravaks keele pikkus ja asusimegi siis seda katsetama. Kinnitasime 6 jäätisepulka kahe klotsi vahel aluse külge. Kuigi meil oli ainult 2 kruvi, oli tegemist siiski üsna palju nikeradmist nõudva tegevusega, sest pulgad kippusid oma elu elama ja kruvide keeramine puidu sisse polnud iga kord kerge. Selgus ka, et kui sul õiget ristpeaga kruvikeerajat pole, saab püsivuse korral hakkama ka vale tööriistaga, lihtsalt aega ja tahtmist peab piisavalt olema.
Järgmine samm oli pilli häälestamine. Hääles pill tähendab üldiselt seda, et iga keel tekitab täpselt oma nooti õigel sagedusel, aga ka seda, et keeled on koos samas sagedusvahemikus. Häälestamiseks keerasime kruvid peaaegu kinni, nii et keeli sai veel natuke liigutada. Kasutasime kontrolliks telefoni äppi nimega Tuner T1 ja leidsime, et tegemist pole sugugi lihtsa ülesandega. Isegi kui õnnestus 1 või 2 keelt saada õigesti kõlama, ei tahtnud teised keeled samas helistikus püsida või siis korduvalt sama heli tekitada. Saime omal käel tunda, miks pillimeistrid valivad hoolega kõiki oma materjale ja miks metall keelena on palju parem. Puust pulgad võivad olla erinevad nii puu koostiselt, painduvuselt, neil võivad olla praod ja selle kõige juures on häälestamine ja hääles püsimise saavutamine päris keeruline.
Katsetasime ka heli võimendamist. Selleks oli meil jäätisetops, millele oma muusikariista asetades heli oli rohkem kuulda. Samalaadne kõlakast on paljudel pillidel — see kannab helilaineid edasi suuremalt pinnalt, mis omakorda levitab laineid edasi suuremas koguses.
Tegemist on lihtsa pilliga ja soovitame seda kodus ise järele proovida. Samuti kui päris mitme-keelset pilli teha ei õnnestu, siis proovi kodus mõnda häälestamise äppi ja katseda, mis nooti erinevad “keeled” teevad — näiteks proovi joonlauda laua ääre peal võnkuma panna ja katseta, kuidas heli muutub, kui üle ääre oleva joonlaua pikkus muutub.
Töötuba ja pildid: Timo Varblas
Tekst: Heikko Ellermaa
